Gullovádjegiid oahpahus

Jos dus lea seavagiella (láhttagiella, tegnspråk) vuosttaš giellan, dahje jos don áššedovdi árvvoštallama vuođul dárbbašat dan, de dus lea vuoigatvuohta válljet oahpahusa seavagillii ja seavagielas ja oahpahus galgá leat seavagiel birrasis. Molssaevttolaččat dus lea vuoigatvuohta geavahit dulkka dábálaš joatkkaskuvllain. Jos áššedovdi árvvoštallá, ahte dárbbašat guhkit vuoigatvuođa joatkkaoahpahussii, de lea dus vuoigatvuohta .

Vuoigatvuohta seavagiela ja seavagiel oahpahussii seavagielbirrasis gusto dušše čuolbmačuokkisskuvllain. Dat leat dábálaš joatkkaskuvllat, mat leat heivehan oahppofálaldagaid gullovádjegiidda. Vuoigatvuohta lea ráddjejuvvon gustot daid skuvllaid fálaldagaide, vejolaččat ovttasbarggus eará joatkkaskuvllaiguin.  

Don galggat iežat ohcamušas almmuhit háliidatgo geavahit dulkka vai háliidatgo oahpu seavagiel birrasis. Vaikko čuolbmačuokkisskuvla leage eará fylkkas go du ruovttufylkkas, de galggat sáddet iežat ohcamuša ruovttufylkka ohppuiváldinkantuvrii. Čuolbmačuokkisskuvllaid ohppuiváldinortnegiidda gusket sierra njuolggadusat. Daid birra sáhttá du fylkka ohppuiváldinkantuvra muitalit dutnje eanet. Ohcamuša mielde galggat sáddet PP-bálvalusa áššedovdi árvvoštallama.

Jos oaččut oahpahusa čuolbmačuokkisskuvllas, de lea dus vuoigatvuohta oahpahussii čuovvovaš fágaid oahppoplánaid mielde: norgga seavagiella, dárogiella ohppiide geain lea seavagiella ja eaŋgalsgiella ohppiide geain lea seavagiella (oahppoplánaid gávnnat čujuhusas www.udir.no/lareplaner). Dakkár oahpahus ii leat meroštallojuvvon erenoamášoahpahussan.